1945-2006

1945 *August. Moodustati Sänna külanõukogu.*Rõuge vallas moodustati Rõuge, Viitina ja Sänna kn. Viimane hõlmas enam-vähem 1890 a-ni eksisteerinud ja siis Rõuge vallaga liidetud Sänna valla territooriumi. Kn keskus asus 1934 a rahva-majaks ümber ehitatud Sänna mõisa härrastemajas. Kn esimees oli Ed Kikas Paepoja külast ja sekretär Herta Siska Sadrametsast.
Sänna rahvamajast sai Sänna klubi. Peale sõda hakkas iga nädal klubi külastama kino, mis kestab siiani (1976).
Peale sõda loodi Võru Põllumajandusühistute Liit, edasi vabariikli-ku piima- ja võitööstuse trusti Tartu trust, siis Piimakombinaat jne.
1947 Moodustati Rõuge metskond (Varem oli Sännas Roosa metskonna metsnikujaoskond)
1947 07.05. andis  Julius Alksnis Sänna Alaveski tasuta Võru Linnukas-vatuse ühistule. Ta oli ise selle ühistu liige ja jäi veskisse tööliseks.
Jaan Kaska andis Sänna Mäeveski üle Võru Linnukasvatuse ühistule, ta jäeti veskitööliseks.
1948 14.09.1948 moodustati Ruuksu ja Matsi k taludest Rõuge valla esimene kolhoos – Jaan Kreuksi nim.
1948 Sänna küla TSN TK külakoosoleku protokoll 20.03.1948: Rahvamaja juhataja Rudolf Kivi annab aru oma tööst. Rahvamaja on äärmiselt halvas seisukorras ja vajaks remonti. Juhatajat kohustati seadma rahvamaja korda nii seest kui väljast.
1949 Sänna kn istungjärgu protokoll nr 12. 28.02.1949: Agiitpunkti ruu-mides on remont lõppenud, võib asuda sisustamisele ja dekoree-rimisele.
1949 Sänna k TSN TK istungi protokoll 15.01.1949: Raamatukogu juhataja aruanne – ruumid ei vasta nõuetele. Otsustati, et kn esimees abistab raamatukogu ruumide remondil materjalide ja tööjõu saamisel.
1949 01.02. küüditati Julius Alksnis Siberisse. (tuli tagasi 1956, kuid veskisse elama ei asunud.)01.02. küüditati Jaan Kaska Siberisse.
1949 Peale küüditamist hoogustus kolhooside moodustamine.31.03.1949 moodustati Laosaare ja Kurvitsa k taludest Jüriöö kolh.09.04.1949 järgnes Sänna ümbruse, Heedu, Kaugu ja Riitsilla k talude baasil Pärlijõe kolh. Esimeheks valiti Leonhard Pihlapuu Riitsilla k-st. Kolhoosi kontor tehti Sänna rahvamaja läänetiiva I k-le.1949 a lõpul liideti Pärlijõe kolh-ga Kreuksi nim kolh ja esimeheks suunati –valiti Raju.
1949 Pärlijõe kolh juhatuse koosolekul 03.06.1949 (prot 2) otsustati pöörduda rahvamaja juhataja H. Treumuthi poole, et kolhoosi kantseleis seataks sisse punane nurk.
1949 Pärlijõe kolh juhatuse koosolekul 05.12.1949 (prot 19): Kolhoosil on ostetud 1000 rbl väärtuses raamatuid, mis ei mahu kontorisse. Vaja on suuremaid ruume. Otsustati valida klubiruumideks G. Lei-mani talu 3 tuba. Remondikomisjon lubas teha raamaturiiuli. Kolh admin personal on 3 inimest: esimees, rmtupidaja ja esim. aset.
1950 Võru Linnukasvatuse ühistu müüb Sänna Alaveski artellile “Võhandu” 20 000 rbl eest. Üleantavad objektid: veskihoone, püülivaltsid, naftamootor, plaansõel “Bütner”, 1 paar veskikive, veeturbiin “Meoli”, kruubimasin, tangulõikaja jne.
Võru Linnukasvatuse ühing andis S Mäeveski üle Võru raj TSN TK Tööstuskombinaadile.
1951 Ühendati Pärlijõe ja Jüriöö kolh Fr. R. Kreutzwaldi nim kolh-ks. Esimeheks Helmut Kriisa (orelimeister Jacob Kriisa pojapoeg). Tema ajal alustati ehitustegevusega. Karaskil valmisid kanala ja sigala, Sännas saekaater ja töökoda, mida rahvas hakkas Putilo-viks nimetama. Tema ajal tehti kolhoosist ka dok film.
1952 Sänna ümbruse väikesed kolhoosid ühendatakse Fr. R. Kreutzwaldi nim  kolhoosiks.
1952 Sänna rahvamaja on juba paar kuud suletud. Juulis lahkus juhataja, uut pole suudetud leida. Isetegevusringid lagunevad.
07.1952. Otsustatakse asutada kolhoosi kultuurimaja ja määratakse selle nõukogu. (Prot nr 19, 23.07.1952.)
1954 Sänna kn istungil 27.01.1954 (prot 17) otsustati remontida üks korter külanõukogu sekretäri asendajale.
1954 Sänna kn istungi otsus nr 12 (06.06.1952): kuna raamatukogu juha-taja sm Liiv suhtub lohakalt töösse, tehti ettepanek Võru raj. TSN TK Kultuurharidusosakonnale määrata juhatajaks sm Maavara.
1954 Sänna külanõukogu likvideeriti ja territoorium jagati Rõuge ning Nursi kn vahel.
07.1954 Rahvamaja jalutussaalis tabelnäitus. Hoone välisseinal ajalehe-vitriin, löökleht. Kunstilist isetegevust praktiliselt pole.
08.1954. Et Kreutzwaldi kolhoosil on laastulõikus käsil, otsustati müüa Sänna rahvamajale katuselaaste 10 rm,a 60 rbl, kokku 600 rbl(Protokoll nr 21 16. aug 1954)
1954 Võru r. TSN TK Tööstuskombinaat lasi valmistada Sänna Mäe-veski maavalduste plaani, kus on näha, et sinna on moodustatud tisleritöökoda, millel ruum nii keldri- ja esikorrusel.
1950 nd a Suurkõrts lammutati 1950 nd a.
1956 4-5 aastat tagasi kuulus Sänna rahvamaja rajooni parimate hulka. Alates 1955 a-st on juhataja A. Türk.
1957 Novembris maskiball Sänna rahvamajas.
1957 Sänna vana mõisahoone , nn tondilossi varemed. Foto R. HansenÜhel fotol küngas vundamendi varemetega, teisel suue keldrisse.
1958 Võru rajoonis Nursi kn piires asuva Sänna rahvamaja majavalduse plaan. Mõõdistusjoonised. Mõõdistaja  A. Leis. 22.04.1958Võru Tehnilise Inventariseerimise büroo.Valdaja Võru raj TSN TK kultuuriosakond.

1.Rahvamaja, üldpind 878 m2, eh alune 816 m2, maht 5820 m2

2. Puukuur. 3. Laut. 4. Käimla.

Majavaldusele krunti eraldatus pole.
1958 25.12.58 liidetakse Kreutzwaldi nim kolhoos Sänna osakonnana Rõuge sovhoosiga.
1961 Sänna tsentrumis asub rahvamaja, kus samuti võib saada ulualust.Sänna rahvamajas asub sidejaoskond koos telefoni kõnepunkti ja riikliku töö-hoiukassa agentuuriga.
1963 01.01. sai Sänna Mäeveski Rõuge sovhoosi omanduseks.
1964 1964 tuli Sänna rahvamaja juhatajaks E. (Ellen) Adelmann. Nüüd on hoopis teine lugu. Ruumid on puhtad ja köetud. Järgmisel kevadel on kavas maja juurde peenardele 1900 võõrasema taime istutada.
1967 Tähistatakse pidulikult Sänna raamatukogu 50 aastapäeva.Sänna sovhoosi klubis. E. Poom pidas kõne. (See ongi 45.)
1968 Sänna park on looduskaitseobjekt.Sänna rahvamaja juhataja on Ellen Adelmann.
1972 Sänna park-kohaliku tähtsusega looduskaitseobjekt. Pargi idaserval põline kuusk, mille kõrgus on 22 m, ümbermõõt 3,8 m. Endises härrastemajas Rõuge sovh Sänna osak. keskus, klubi, raamatukogu ja sidejaosk. Pärlijõe kaldal kasvab hiigellehis, mille ladvas pesitsevad toonekured.
1970 Suletakse Sänna kool.
1970 Sänna Alaveski töötas veel Rõuge sovh veskina, lihtjahvatamisel kasutati elektrienergiat, kruubi-, tangu- ja püülimasin töötasid veejõul.Sänna Mäeveski töötas Rõuge sovh tisleri- ja puidutöökojana.
1973 Piimakombinaadi Sänna piimapunkti juhatajana töötab Lembit Schmidt (s. 1906), kes tuli Sänna koorejaama tööle 1939 a
1974 Mõisa peahoone katus kaetud laastkattega. Hoone tagafassaadil oli samuti mingi suurem, pea keskrisaliidina mõjuv ehitus, mis võis olla suur palkon. See on kaasajal ulatuslikult ümber ehitatud (kinniseks). ..Seega on mõisa peahoone põhiplaanilt klassitsistlik ehitus, dekoorilt historitsistlik, mis võib pärineda 19 saj II poole keskelt, kusjuures keskosa võib olla vanem. Osa ehitisest kasutusel korteritena, osa administratiivruumidena. Hoone on rahuldavas seisundis.
1976 Sänna keskuses asub Rõuge sovh Sänna osak ametiühingu klubi, kus samuti võib saada ulualust. Sänna rahvamajas asub sidejaos-kond koos telefoni kõnepunkti ja riikliku tööhoiukassaagentuuriga.
1976 Sänna raamatukogu asub praegugi samades ruumides, kuhu ta paigutati 1932. Nüüd on ruumid remonditud ja hästi korrastatud: kardinad akende ees ja vaibad põrandatel. Raamatud on paigutatud teemade järgi riiulitele.
1978 Ehitusstiili järgi võib Sänna puidust härrastemaja pärineda 19 s 70-80 a-st. See on 1-korruseline kahe etteulatuva 2-korruselise tiib-ehitusega hoone. Katuse- ja vahekarniisi kaunistab peen puitpits. Aknaavasid ümbritseb nikerdatud raamistus. Hoone keskel asuv peegelvõlvlaega saal ulatub risti läbi maja. Vasakus tiivas jaotab keskkoridor härrastemaja kahte ossa.Sänna on välja jäänud kaasaegse maaelu keskusest. Praeguse polü-funktsionaalsuse võib säilitada ka edaspidi. Seal on põhiküsimu-seks suhtumine vanadesse hoonetesse, hoone jätab halva mulje – lagunenud ja risustatud ümbrus. Paljugi saaks muuta hoone värvi-mise ja ümbruse korrastamisega.
1988 (Mõisa)hoone pärineb eelmise saj lõpust, kuid on 1934-35 a-tel ulatuslikult rekonstrueeritud rahvamajaks ja raamatukoguks. Need asuvad veel tänapäevalgi endises mõisamajas, kus on veel side-jaoskond ja Rõuge sovh Sänna osak keskus. Pargi serval vanema barokse ehisaia läheduses asub Rõuge metskond. Eelmise saj lõpus eh-tud kolmest veskist (Raudsepa, Sänna mäe- ja Alaveski) ei tööta ükski.
1988 Rõuge sovh 1988 a kap remondi plaanis on majanduslikul teel Sänna veski katuse vahetus, milleks kulub 3 t tsinkplekki.
1988 Akt nr 3, 08.02.1988. Võru Piimatoodete Kombinaat annab Rõuge sovhoosile üle bilansist bilanssi kaevu ja Sänna piimavastuvõtu punkti hoone.
1989 Suvel taastati vabadussõdalaste mälestussammas ja taasavati 14.10. 1989. Kivi toodi Võrust N sõjaväelaste ühishaualt tagasi, endised nimed taastati.
1989 eemaldati need osad (N sõjaväelaste ausambalt) ja endised tekstid taastati. Haudadele valmistati uus mälestussammas. Sännas taasavati ausammas 14.10.1989. aastal:

1918-1920 – 8 nime

Mälestab tänulik Sänna 17.VI 1937
Sänna samba taastamise organiseeris Sänna MS ja abistas Rõuge Küla RSN TK, taastamiskulud tasus Võru Raj. RSN TK. 1989 mais võeti Võrust sammas maha ja viidi Võru TK-ti “Tamula”, et taastada endised tekstid. Augustis püstitati see Sännas. II MS langenud N sõduritele Võrus aga valmistati uus mälestussammas. Sänna samba pidulik taasavamine toimus 14.10.1989 Eesti muin-suskaitseklubide VIII kokkutuleku raames. Avakõne pidas Rõuge MS esimees Aksel Murel. Järgnevalt müüriti silinder dokumenti-dega nurgakivisse ja 1937 a komiteesse kuulunud Amanda Uibo eemaldas katte. Pühitses EELK Võru praost, Rõuge koguduse õpetaja Armand Leimann. Kõnelesid Võrumaa MS esimees V. Raudvassar, EMSi esimees T. Velliste ning pärast pärgade ja lillede panekut Tln Linnamuuseumi vanemteadur Kaupo Deemant. Muusika Rõuge naiskoorilt ja orkestrilt.
1990 Toodi Sännasse tagasi SRRS 1940 teadmata kadunud lipp, seda oli läbi aastate Tallinnas hoitud.
1991 10.10.1991 EV ÜNP istungil sai Rõuge külan-gu valla õigused.
1993 Likvideeriti Rõuge sovhoos ja selle Sänna osakond.Rõuge sovh põhi- ja käibevahendite üleandmise akt 20.02.1993:Seoses Rõuge sovh reorganiseerimisega antakse varad üle Rõuge Keskühistule kui sovh õigusjärglasele. (KÜ mood 19.02.1993)
03.1995 Rõuge Keskühistu juhatuse koosoleku protokoll nr 11, 15.03.1995:Otsustati müüa Rõuge Vallavalitsusele Sänna meiereihoone aadressil Rõuge v Sänna k maksumusega 5168 kr.
09.1995 Kauplus-ladu. Rõuge v, Sänna k. Omanik Rõuge Keskühistu.Inventariseerimisjoonised. Mõõdistaja J. Vene. 12.09.1995.(End. meiereihoone)
09.1995 Rõuge VV korraldus 26.09.1995 nr 79.Omandiõiguse tunnistamine meiereihoonele Rõuge v Sänna k.
09.1995 Rõuge VV korraldus 27.09.1995 nr 86Ümber nimetada Sänna meiereihoone Sänna kauplus-laoks. Alus Rõuge KÜ avaldus.
09.1995 Ostu-müügi leping. 28.09.1995.Müüja Rõuge KÜ, ostja Rõuge VV. Kauplus-ladu 358,2 m2
1997 Novembris tähistatakse pidulikult Sänna raamatukogu 80 ap.-a.
1998 Arhitektuuriajaloolised eritingimused. ARC Projekt OÜ töö nr 98 012, Tartu. Koostasid E.Tohvri, O. Suuder.
1999 15. juulil avatakse Sänna mõisas Juhan Jaigi sünnikohta tähistav mälestuskivi.
Sünnipaigas avati mälestuskivi 15.07.1999. a.-

Siin Sännas sündis 13.1.1899 kirjanik JUHAN JAIK

Kirjaniku lapsed, tütar Prantsusmaalt ja poeg Saksamaalt, istutasid samasse ka isa mälestuseks elupuu. Kirjaniku põrm maeti ümber Tallinna Rahumäe kalmistule väikese poja Peebu kõrvale 3. juulil 1990.a.Hauaehis pärineb 1933 a-st (H. Halliste). Juhan Jaik (13.I 1899-10.12.1948)
1999 Rõuge Vallavalitsus parandas Sänna mõisa peahoone katust ja kandekonstruktsioone.
2002.03 Vald on nõus müüma mõisahoone tõsisele investeerijale 1 kr eest.Ostjat aga pole leitud. Parema tiiva I k-l on küla raamatukogu, teisel korterid, vasakus tiivas ainult korterid. 1-k keskosas on saal, mida kasutab kohalik selts.Sänna on ainus säilinud puidust mõisahäärber piirkonnas. Ca 10 a tagasi alustatud remondi jälgi näeb tänaseni. Hoone keskosalt on laudvooder osaliselt maha võetud. Ilmselt taheti seda vahetada, kuid töö on siiani pooleli. Keskosalt on maha võetud ka maja unikaalsust rõhutav puitpits. Hoone parema tiiva ees ei ole enam ammu katuse-alust. Paremalt tiivalt on näha, et väga ammu oli hoone kollase värvi all. Omapäraste võlvidega keldri uks on ripakil.

3 a tagasi parandas vald hoone katust ja kandekonstruktsioone.
2002.12 Sänna seltsimaja. Inventariseerimisjoonised. (End meiereihoone, kauplus-ladu.) Mõõdistaja J. Vene. 09.12.2002
2002.12 Rõuge VV korraldus 09.12.2002 nr H-4.Ehitise kasutusotstarbe muutmine ja Sänna seltsimaja kasutusloa väljastamine. (Kauplus-ladu seltsimajaks.)
2005 AS Kurmik töö nr 2005-809-9. Sänna mõisa peahoone.Sänna küla, Rõuge vald, Võrumaa. Arhitektuurimälestis nr. 14092Uuringud.

Köide I   Üldosa. Mõõdistusjoonised.

Köide II Ehitustehnilise seisukorra hinnang

Kultuuriväärtusega tarindite ja detailide inventeerimine.

Köide III        Muinsuskaitse eritingimuste täpsustus.

Restaureerimiskontseptsioon.

E. Needo, O. Tsiruljova, A. Kaasik.

Tellija Rõuge Vallavalitsus.

MKA kooskõlastus nr 3622, 26.10.2005.
AS Kurmik töö nr. 2005-810-10       Sänna rahvamajaRõuge alevik, Rõuge vald, VõrumaaSänna mõisa peahoone. Arhitektuurimälestis nr. 14092.

Restaureerimise ja kohandamise põhiprojekt

Arhitektuuri- ja konstruktsiooniosa.

E. Needo, O. Tsiruljova.

Tellija: Rõuge Vallavalitsus.

MKA kooskõlastus
2006.02 Muinsuskaitseamet eraldas Sänna mõisa peahoone katuse restau-reerimistöödeks 475 000 krooni.
2006.04 Rõuge vv kuulutas välja Sänna mõisa peahoone katuse ehitamise vähempakkumise.
2006.04 Ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks nr 36; 24.04.2006.Sänna mõisa peahoone, arh mälestis nr 14092Rõuge Vallavalitsus
2006.05 Vallavalitsus esitas EAS-ile rahataotluse Sänna mõisa peahoone katuse rekonstrueerimiseks.
2006.06 Kolmapäeval (14. juunil) arutas volikogu majanduskomisjon Sänna kultuurimõisa projekti kaasrahastamist valla eelarvest.