1921-1945

1921.11 Seltsielu madalseisus. Üks pidu aastas, suure vaevaga jõuti raamatukogu seltsile elu sisse puhuda. Võeti kimp raamatuid ja pandi riiulisse, ja arvati etsellest jätkub. Aeg on tegus juhatus moodustada. (- is -)
1922 Sänna riigimõisas tegutseb telliskivitehas, osaühinguline piima-talitus, saeveski, laastulõikus (Raudsepa veskis). End Sänna kõrtsi juures toimub 4 okt , endise Alakõrtsi juures 6 nov, laat.Tegutseb 4-kl algkool 89 õpilase ja 2 õpetajaga. Rahvaraamatukoguseltsil (asut 1917) on 40 liiget, 425 raamatut ja näitelava, hinnatud 48 427 mk.Sänna-Rogosi tulekahju korral vastastikuse abi andmise selts.

Rogosi-Rõuge-Sänna ja Sänna masinatarvitajate ühingud.

Rõuge jsk loomaarst- Sänna mõisas. Postkontorit pole.

Sänna Suure kõrtsi kohal võib devoni liivakivi sisse kaevatud koobast ja aluspõhja põimjat kihistust vaadata. Enne mõisa jõud-mist end katoliku kirik, mis praegu veskiks ümber ehitatud, ja paisu juures paju, mille üm 540 cm. Sänna mõisas ürgoru veerul 4,5 ha suurune puiestik.
24 veebr pidustused jäid Sännas ära. Raamatukoguseltsi vastvali-tud noor juhtkond ei jõudnud midagi teha.Laualõikamine Sänna lauavabrikus on väga raske, kuna palke on võimatu vabrikuni saada. Lauavabriku rentnik peaks parema käru muretsema.Hoonete põrandad ja laed ligunevad kevadise vee ja vihma all, sest katused on katki. Kui nii veel kaua kestab, on Sänna mõisa puuehitised varsti mädanenud ja kiviehitiste põrandad ja laed kõdunenud. (- is-)
1922.03 Sänna hobupostijaama on vallanõukogu otsustanud ära kaotada, sest ta sõitude vähesuse tõttu otstarbetuks on muutunud. Samuti on varsakasvatuse koppel täiesti seisnud ilma tegevusavalduseta – ja tuleb lõpetada, kuna maad, mis nende all, maasoovijatele tuleb välja anda.
1922.04 Sänna mõisa härrastemaja, mis meie esiisade käte ja higipisara-tega tehtud töö, käiakse siin väga imelikult ringi: ta on loomalaudaks tehtud. Elab tas praegu perekond ise ülemisel korrusel, loomad all.
1922 Tekib mõte saada SRRS-ile oma maja. Valik langeb Sänna Suure-kõrtsile. Üritus lõpeb tulemusteta.1930nd algul hakati otsima rahvamaja asukohta, kuna koolimaja oli ammu kitsaks jäänud. Algul pidi selleks saama Suurkõrts, siis aga jäädi peatuma kasutamatult seisnud mõisa häärberil. Hoone oli kehvas seisundis, vajas põhjalikku remonti ja osalist ümber-ehitamist
1922 Sänna Piimaühing. Aadress Sänna p.-ag. Asutatud 1922 ärksamate põllumeeste Arnold ja Rudolf Tammemäe, Peeter Jänese, Aug Vaaba, Al. Urbaniku jt algatusel. Juhiks kuni surmani  parema põllumajandusliku hariduse omandanud A. Tammemäe, Soka asundustalu peremees. 1937 a: esimees G. Leimann, kassapidaja J. Kaska ja kirjatoimetaja K. Jõgi. Esimeseks piimatööstuse ruumiks oli Ala-Järvepalu talu rehekamber ja masinad pandi käima inimkäte jõul käsitsi. Majanduslik olukord paranes kiiresti ja varsti võis ühing osta end Sänna mõisa aida ja viljakuivatushoone, mis ehitati ümber moodsaks meiereihooneks, kus leidub ka meieri korter ja kaupluseruum ühes poodniku elukorteriga. Muretseti ka G. Peetsilt eeskujulik aurumeierei sisseseade, kuigi see nõudis võrdlemisi väikese liikmeskonnaga seltsilt suuri pingutusi.
1922.12 Sänna seltsielust. Sänna mõisa hooned on nagu „ära unetet“, kellelegi pole mõttesse tulnud neid parandada. Nii on suuremad hooned katkiste katustega , mõned koguni ilma laeta jne. Ei tee ju kahju elanikele, kui nad vähemalt aknad ette paneks, mis ta ise purustanud.
1922.12 Sänna telliskivitööstus pakub hästipõletatud telliskive. J. Piir
1924 Sänna piimaühing (as 1924) liikmeid 48, käsimeierei hinnatud 882 000 mk
Sänna Piimaühing ostis Võru MV-lt endise Sänna mõisa aida, re-montis ja korrastas ruumid, muretses masinad ja hakkas talupidajatelt piima vastu võtma ümbertöötlemiseks.
1923 Põles Alaveski maha.
1924 6.09.1924 arutas Riigikohtu admin. osakond oma koosolekul Arved zur Mühleni voliniku vannutatud advokaat Verner Hasselblatt´I kaebust Maakorralduse Peavalitsuse otsuse peale Sänna mõisa inventari võõrandamise asjus.Otsustati kaebus kui ülekuuajalise tähtajaga sisseantu läbivaata-miselt kõrvaldada.
1924 Rentis Alaveski riigilt Mäeveski omanik Jaan Kaska, kes tahtnud veskimaad kasutada ja konkurentsist vabaneda.
1925 1925 a algul toimus Alaveski koha väljarentimine enampakkumise teel ja rendileping sõlmiti Julius Alksnisega Vastse-Roosast, kes asus kohe veski ülesehitamisele. Esimesena seati korda laualõikus, mis nõudis vähem kulusid ja hakkas kohe sissetulekut andma. Samal aastal betoneeriti pais ja alustati kivist veskihoone ehitamist.
1925 06.1925. I. Voimani küsimus põllutööministrile väärnähete kohta eriotstarbeliste kruntide väljajagamise ja endise härrastemaja müümisel Sänna asunduses Võrumaal.1) Mispärast jäeti Võrumaal Sänna asunduses 4 käsitöökrunti 20 apr k.a. endistele mõisatöölistele välja andmata ning hiljem välja anti nendele, kellel maa saamiseks eesõigust ei ole?2) Miks anti Sännas Vabriku krunt ilma enampakkumiseta rendile?

3) Mispärast müüdi Sänna asunduses endine härrastemaja 30 000 marga eest mahalõhkumiseks ja äravedamiseks?

4) Kuhu mõtleb põllutööminister need perekonnad paigutada, kes endises mõisa härrastemajas elasid?
1925 Sänna asunduse talu nr 44 kasutuskõlblike hoonete hindamisleht.Ait- seinad raudkivist, seest ja väljast krohvitud, põrand ja lagi laudadest, laudsalved postide vahel, 1 puu vahesein, üldine seisukord keskmine.Kuivatus– seinad raudkivist, seest ja väljast krohvitud, põrand telliskividest, lagi laudadest, riiulitega, kuivatus kahe ahjuga, üldseis keskmine.

Katus– kivist laudade peal.

Keller– aida ja kuivuse all, seinad raudkivist, lagi telliskivist võlvitud, põrandata, üldseis keskmine.
1926 Sänna asundustalu nr 81 piirides asuva hoone ostu-müügi leping 20.03.1926. Sänna Piimatalituse Ühisus- Põllutööministeeriumi esindaja Võrumaa Riigimaade 5 ringkonna valitseja.1 ait kuivuse ja keldriga, seinad raudkivist, katusekivi katus.Hind 2716,7 kr.
1926 1926 omandas algul Sännast 3 km Nursi poole Järvepalu talus töötanud piimatalitus riigilt Sänna mõisa viljaaida- kuivatisega, põldkivist põlise hoone, kogu hoone alune võlvitud keldreid täis. Aida 1 ots ehitati ümber meiereiks ins K. Kruusi plaani järgi. Ruume 4:piima vastuvõtt, separeerimise ruum, võitööstus, koore-hoiuruum.Ruumid õige korralikult remonditud, puuduvad meieri eluruumidLaed osaliselt värvitud.

Meierei üle toodud Sänna 15.05.1926, tehti kaev 1926 tsement-rakete ja pumbaga, sügavus 15 jalga.

Meierei töötab käsijõul, separaator Alfa Laval 600 l, Aheborni ? võimasin 20 l, Astra võipress Primus.
1926 *1926 valiti rmtk seltsi esimeheks V. Tammemägi, tegevus soigub juhatus laguneb. Kõik jääb E. Ploomi õlgadele, kes Valka kesk-kooli läheb. Aasta lõpul võetakse ta kohtulikule vastutusele. 1926 sügisel saavad uuteks juhtideks S. Markvart, I. Michelson (srn 1930), E. Matson (srn 1928)
1927 Valmis moodsate masinatega sisustatud Alaveski hoone. Rentnik Julius Alksnis. Vundament ja seinad raudkividest, katus laastudega kaetud.
u 1927 Endine Sänna mõisa härrastemaja oli Võru MV valduses. See lubas kohalikel seltsidel seal pidusid pidada. Saali ühes otsas oli näitelava. Kõrvalruumides asusid  tegelaste tuba ja jalutussaal, kus kõrval oli riidehoid. Kui elektrit veel ei olnud, anti pidude algust teada kella-helistamisega. Selleks oli tiladega kell.
1927 1927-1937 juhtis Sänna noorsooosakonna tööd Elmo Ploom. Tookord asutati Sännas ka väike muuseum.
1928 *SRRS silm jäi peatuma Karl Leisi kasutusel oleval ja lammuta-misele kuuluval mõisa härrastemajal, et rajada sinna rahvamaja. Hoone vajas kapitaalremonti ja ruumide osalist ümberehitamist. Lava saamiseks saali kohal hoonet pikendati, lava ette tehti orkestri ruum, ehitati uued ahjud.*1928 taotletakse ministeeriumilt Sänna rahvamajaks Karl Leisi kasutusel olevat endist härrastemaja. Lõpuks jõutakse niikaugele, et Võru MV müüb selle SRRS-ile üsnagi tühise summa eest.*1928 hakatakse ministeeriumitelt Sänna rahvamajaks nõudma K. Leisi kasutamisel olevat endist härrastemaja, mis v lohakates kätes.
1929 01.01.1929 Sänna Piimaühingu pääkoosoleku protokoll:Teha laenu 11048+2500 kr(kokku 13548 kr)
13.04.1929. Teade Sänna Piimaühingule.Teatame, et 12. skp nr 652828 all on edasi antud Pikalaenupangale laenu määramise akt ühes tarvilike dok-dega teile riikliku laenu kr 7000 väljaandmiseks
1929- oleme muretsenud ajakohase aurujõul sisseseade ja remonttöid teinud, v.a võihoiuruum.Vajalike tööde eelarve:Lõhkuda avasid akendele, ustele müüri.

Teha alusmüüre vahe eralduseks.

Laduda müüri.

Teha üks kahelõõriline korsten.

Lõhkuda vanas tellisseinas õhukanal.

Teha 1 keldrile õhukorsten.

Vastuvõtuplatvorm betoonist.

3 ahju ja pliit soojamüüriga

Lamm-da m. ruumide vana puitpõrand ja pööningutrepp laoruumi.

Täita betoonpõrandaalune, valada betoonpõrand

Teha üks r/b post lae toetamiseks.

Teha laudlaed kogu hoones (alt).

Krohvida sise kivi- ja puitseinu.
1929 Sänna mõisa toimik. Plaanistatud 1928/29 maamõõtja E. Hermsi poolt. (Plaan puudub.)Renditalud 1929:

A3- Tellisetehas, A40- Metsniku, A43- Veski, A1, A44, A46, A81, A99- andmed puuduvad,
1930 Metsniku talu A40.  Maa klassitatud 1927/28. maa valdaja EV.Kinnistatud 24.01.1930. maa suurus 12,935 ha, õuemaa 1,093 ha.Protokoll 20.10.1927-valdaja Metsade Peavalitsus.

Juurdelõiked: nr A40a ja A40b kokku 15.05 ha. 14/21.12.1931.
1931 21.06. toimub Sänna RRS pidu koorilaulude ja näidendiga “Minu Pebi” Sänna saalis
1931 27.07. Sänna RRS palve Võru MV-le:Eduka töö näited: asutas koolimajja arvurikka raamatukogu, ehitas end härrastemajja korraliku näitelava ja seadis sisse el. varustuse.Oma maja puudu, sobiv paik on Sänna asunduse süda, end härraste-maja ja teda ümbritsev park. Maja on ka siiani rahvamajana kasutatud. Ka ei vaja praegune härrastemaja valdaja, hobupostijaama pidaja, maja suuremat osa, mille tõttu see tühjana seisab ja hävib.

Seetõttu palub Sänna RRS endist härrastemaja rahvamajaks kas tervelt või osaliselt kasutada omandiõigusega ja sinna juurde pla-neerida maja asend õue spordi- ja mänguplats, mis ühtlasi kohalike laulupäevade ja vabaõhuetenduste paigaks ja aiamaad majahoidjale, kokku kuni 3 ha. Sinna juurde palume planeerida ilusat endist mõisaparki haruldaste puude koosseisuga, mis, mis praeguses olukorras hävib ja on kasutu.

Seltsi esimees S. Markvardt, liikmed R. Urbanik, Fl. Schmeimann.
1931 06.11. Samasisuline palve Võru Maakorralduse Komisjoni alalisele liikmele.Erinevus: Nüüd on Võru Maanõukogu otsusega Sännast postijaam kaotatud, ka postiagentuur asub teise kohta, sest senine pidaja ei rahulda postivalitsust ega ümbruskonda, sellepärast kuulub endine hobupostijaama hoone krunt ühes sellel asuva endise härraste-majaga planeerimisele ja välja jagamisele.
1931

Sänna RRS palve edastamine riigivarade korralduskomisjonile

koos soovitustega. Maakorraldaja Jürgenson. (Dateerimata).

2) 3 ha Sänna RRS-ile tuleks tagajärjeta jätta, sest palvest ei selgu, et Sänna as. oleks Rahvamajade võrku üles võetud ja kinnitatud. Samuti pole Sänna Rahvamaja vaja, sest Tsooru rahvamaja asub 7 km ja Kõrgessaare rahvamaja 4-5 km kaugusel. Rahvamaja on hoopis Rõugesse vaja. Tunnistada mittetarvilikuks. (Peale seda esitas Sänna RRS oma põhikirja 27.12.1919)
1931 31.11. Sänna RRS palve haridus-sotsiaalministrile.…Puust härrastemaja oli kuni k.o ajani Sänna hobupostijaama pidaja käes kasutada. …. Sänna end härrastemaja saali on selts ehitanud korraliku näitelava ühes kulisside ja piltidega ning elektrisissesääde ja pinkidega. Postiagentuur asub uude tallu
1931 Rõuge Piimaühistu on korduvalt tahtnud liituda Sänna Piima-ühistuga. Viimasel Sänna koosolekul otsustati küsimus eitavalt. Rõuge PÜ-l on suured võlad. Pealegi peetakse Sänna meiereid üheks nooblimaks ja korralikumaks maakonnas.
1931 30.11. Riigimaade korralduskomisjoni istungi protokoll.Osalesid: Võru I jsk Rahukohtunik J. TreimuthRiigimaade korralduskomisjoni al. liige A. Matteus

Riigivarade Valitsuse esindaja S. Kelder

Võru Maavalitsuse esimees A. Kohver

Rõuge Vallavolikogu esimees A. Tammemägi.

Sänna RRS palve tuleks rahuldada end härrastemaja hoone ühes puukuuri ja väikese lauda ja nende ümbruses oleva maa-ala andmi-sega u 1 ha suuruses, kuna endist mõisa parki ei ole võimalik anda,sest viimane asub teisel pool jõge ja aia krundi sees.
1931 M. Krantsmanni koloniaalkauplus Sännas.H. Uibu sepikoda Sänna asulas. (Reklaam.)
Sännas müüb Rõuge Teataja üksikuid numbreid ja võtab tellimusi vastu pr M. Krantsmann.
1931 Jaan Eomõisa töökoda Sännas Raudsepa veskis. Riiete värvimine, pressimine ja pügamine. Samas jahvatus ja laastulõikus. (Reklaam.)
1932 1932 otsustas SRRS Sänna endise härrastemaja Võru MV-lt ära osta. Hoone oli lammutamisele määratud, kuid SRRS-ile müüdi ta 2000 Eesti sendi eest1932 osteti seltsile endine Sänna mõisa härrastemaja, mis ehitati ümber rahvamajaks. Pooleldi lammutamisele määratud katuseta ja lagunenud hoone ehitati lähemate aastate jooksul korralikuks ja tookord maa kultuurikollete hulgas üheks paremaks hea lavasisse-seade ja elektrivalgustusega.
1932 *SRRS sai omale kodu–Sänna Rahvamaja, end mõisa härrastemajaJõuluks peeti esimene pidu omas majas. Nüüd oli seltsil küll oma maja ,kuid see vajas remonti ja ümberehitamist.*Raamatukogu asus asutamisest peale Sänna koolimajas, 1932 viidi see üle Sänna rahvamajja, kus eraldati vastavad ruumid (kaks tuba), kus ta asub siiani (1976).

*Jõutakse nii kaugele, et Sänna RRS võib ennast 1932 a lugeda Sänna end härrastemaja omanikuks.

*Maja anti 1 maist 1932 seltsile üle ühes 1 ha maaga rahvamajaks.

Sama aasta jooksul jõudis juhatus rahvamaja niivõrd korraldada, et 1932 a jõuludeks avati oma kodu pidustustega
1932.09 20.09. 1932. Maakorralduse amet teatab, et Võrumaal oleva Sänna asula Viljapuuaia kr nr 1 müügiks takistusi ei ole.
1932 E. Ploom valiti Sänna RRS-i esimeheks.(37 selline fakt puudub.) Üheks suuremaks tööks oli endise mõisahäärberi üe moodsaks rahvamajaks (pöördlava ja elektrivalgustus).
1932 Julius Alksnis ostis Alaveski koha ja muutis selle Alksnis & Pojad nimeliseks jahu- ja saetööstuseks. Ehitati uus elumaja veski kõrvale.
1932-33 Jaan Kaska ostis Põllutööministeeriumilt Sänna mõisast eraldatud kinnistu  nr 158 “Sänna Mäeveski” A 36, pindalaga 11,849 ha. Veskikoha plaani valmistas 1932 a maamõõtja A. Berg.Veskihoone otsas olid ruumikad eluruumid: I k köök, sahver ja söögiruum, II k 3 tuba (kokku 90,5 m2). I k oli ka kontoriruum (21,7 m2)
1933 Vesiveski talu nr 43. valdaja Põllutööministeerium.Rentnik 36 a – Alksnis. (Protokoll 20.10.1927.)Veejõul töötav jahuveski ühes laualõikusega.

Kinnistatud 8.04.1933 nr 7460 all. 11,539 ha (24.01.1930).

Seadmed 05.08.30: Veeturbiin, saeraam, vilja puhastaja, 2 paari kive, kotivikk, transmissioonid, dünamo, pais. Kokku 2540 rbl.

Jahu- ja saeveski:

Saeveski-kivi, vahel laud, katus laast 45×37 jalga

Jahuveski (I k)-raudkivi 21×37 jalga

Pööning- raudkivi, katus laast, 21×37 jalga.

Eluruum- raudkivi, katus laast, 12×37 jalga.
1933 Järvekalda talu nr A44. Kinnistu nr 4051/11.02.1933. Maa valdaja Pruuli, Oskar Jakobi p. Pind 28 962 (24.01.1930), 27,22 ha (14/21.12.1931.). Hoonete hindamine 31.07.1930:Elumaja raudkivist 13,8×7,1×2,4 m. Katus- kivi.Elumaja- kaks, köök ja elutuba välja üüritud.
1933 Sänna meierei koht A-81.Kinnistatud nr 4260 all 15.07.1933. Maa valdaja Sänna ühispiima-talitus  (asemele kirjutatud Sänna Piimaühing).Maatüki suurus 0,568 ha (läbi kriipsutatud 24.01.1930).Asemele kirjutatud 0,42 ha RKK otsus 14/21.12.1931.

Hoone hindamise protokoll 31. 07.1930,omanik Sänna piimaühing:

Aurumeierei, katus kivi laudadega:

Meiereiruum- raudkivi, 13×11,6 m,

Katlaruum- raudkivi, 5×4,3 m,

Kontoriruum- raudkivi, 5×7,30 m,

Eluruum (meierile)- raudkivi, 3,7×11,6 m,

Kuur- raudkivi, 11,1×11,6 m,

Kelder (meierei all)- raudkivi, 18×11,6 m

Puukuur- 10,7×7,5 m, laastukatus.

Inventar on ka hinnatud- sellele piimaühingu protest 21.12.1930-liiga kalliks hinnatud.
1933 Teatis Katastrile, Roosa metskonna metsaülemale ja Võru maakorralduskomisjoni alalisele liikmele 19.08.1933 nr 2/8280.Võrumaal Rõuge vallas asuvast Sänna mõisast nr 158, eraldatud maakoht Sädeme nr A99 suurusega 1,0 ha, 0 puhaskasurubla, on kinnistatud Võru-Petseri Rahukogu Kinnistus jskonnas 15.07.1933 nr 4259 all Sänna RRS nimele, mispärast see maakoht kuulub kustutamisele riigimaade nimekirjast.(Eraldatud endisest maakohast nr A46- Pärli, Leis Karl.)
1933 1933 valiti seltsi esimeheks Rõuge vallavanem V. Tammemägi. Lõhed süvenesid, juhatus astus tagasi s.a 23. juulil. Nädal hiljem valiti uus. Asuti mõisamaja korrastamisele.
1934 Sänna koolimaja lähikonnas oli 1934 end Leegeni veski tamm
1934 Avati raamatukogus avalik lugemislaud, mis tegutses Eesti aja lõpuni., kuhu olid tellitud ajalehed ja ajakirjad. Fondid suurenesid 1940nd a-ks 1000 raamatuni, lugejaid oli keskm 100, seltsi varandus ulatus 2 milj sendini.
1934 1934 nd a-sse mindi suurte kavatsustega, töötahte ja napi rahaga. Kindel kavatsus oli 1934 a suvel maja ümber remontida ja näitelava osa juurde ehitada., et saaks korraliku ja otstarbekohase rahvamaja. Kavas seisvate tööde kalkulatsioon ulatus poolele miljonile sendile, seltsil oli kassas pärast 1933 a välist maja remonti kõigest 300 krooni ümber. Siiski alustati ehitustöödega. Õnnelikul kombel tuldi seltsile vastu riigivanem Pätsi, Haridusministeeriumi, Haridusliidu, ajutise Võru maavalitsuse ja Rõuge VV poolt. Nii sai ehitus nähtud kava ulatuses võimalikuks, samuti suudeti säilitada suur kokkuhoid.
Jaan Kaska võttis juhtivalt osa kõigist Sänna seltsidest ja ühingu-test, oli valla omavalitsuse tegelane. Sänna RRS esimehe Elmo Ploomi juhtimisel tegutses aktiivselt. Osteti ära vana mõisa härrastemaja, mis vajas hädasti remonti. Remondiks koguti raha pidudega, korjandustega jne, kuid sellest ei piisanud, sest maja koos remondiga maksis üle miljoni sendi. Tõhusalt aitasid kaasa varandustega mehed – J. Kaska, A. Kaelas jt. Esimees käis kahel korral president Pätsi jutul, mille tulemusena saadi riiklikku toetust.
1934 Rahvamaja ümberehit plaan telliti ja saadi Tartu EhitustalituseltKui majale hakati ümberehitust tegema, siis tuli hankida projekt. See saadi Tartu ehitustalituselt, muidugi jälle raha eest.August Volberg (1896-1983) – Sänna rahvamaja ümberehitus Võrumaal. Projekt 1934, valmimise aeg 1934. (ümberehituse maht väike (lavaosa)).
Kui maja ostetud, hakati remonti tegema. Saali ühest otsast lõhuti välissein ära ja ehitati väljapoole juurde näitelava. Selle ette tehti orkestriruum, mis oli barjääriga pealtvaatajatel eest eraldatud. Sise-ruumides tehti remonti. Ehitati uued ahjud, vastavalt vajadustele.
Väljaspool hoonet, saali otsa ehitati lava. Lava ette tehti orkestri-ruum. Tehti sise- ja välisremonti. Ruumid said uued ahjud. Seltsil oli raha vähe. Peeti pidusid, korraldati näitusmüüke ja tehti korjan-dusi, kuid sellest ei piisanud. Käidi Võru MV, Haridusliidu, Hari-dusministeeriumi ja Rõuge VV palvel. Kõik toetasid võimaluste piires. Kaks korda käidi president Pätsu palvel, ka sealt saadi. Raha hankijaks oli kauaaegne juhatuse esimees ja raamatukoguhoidja – kuldsuu Elmo Ploom. Hoone ostmine koos remondi ja juurde-ehitisega läks seltsile maksma üle 2 milj Eesti sendi.
1934 Kuigi rahva suhtumine rahvamaja ehitamisse oli positiivne, leidus ka kuritahtlikke inimesi. Keset hoogsat ehitustegevust süüdati ööl vastu 1 sept-t 1934 rahvamaja põlema. Õnneks märgati tuld õige-aegselt ja see kustutati kiiresti. Kindlustusselts EKA hüvitas kahjud ja töö võis jätkuda. Kap remondi ja juurdeehitise tegid kohalikud ehitusmeistrid Leonhard Kõiv (1899-) Riitsillast, vennad Artur (1901-1968) ja Elmar (1909-1980) Liiv Hurda külast ning Ernst Mõttus ja Aleksander Leimann Sännast.*Artur(1901-1968) ja Elmar Liiv (1909-1986) Maristlaanest.*Nii süüdati ööl vastu 1 sept parajasti ümberehitusel olev rahva-maja kuritahtlikult põlema, mis õnneks suudeti kustutada, päästa ühiskonnale ta varandus ja üheksale perekonnale korterid.
1934 Ehitusbrigaadi kuulusid ka Hurda k eh meistrid vennad Artur ja Elmar Liiv Maristlaane talust. Mahajäetud majast sai sellega üks ilusaim ja avaram rahvamaja. Selle pidulik avamine toimus 4.11. 1934. Avaaktuse vaimuliku osa viis läbi Rõuge koguduse pastor Valter Viks. Järgnes segaeeskavaga peoõhtu, mis lõppes balliga.
1934 4. nov. 1934 peeti Sänna Rahvamaja avapidu ja seltsi 18 ap pidu.
1933 a juuli lõpus valiti Elmo Ploom Sänna RRS esimeheks. Tema eestvõttel ehitati Sänna mõisa häärberist rahvamaja, see avati pidustustega 14.11.1934, kuid ümberehitustööd kestsid 1937 a-ni.
Algul oli laval puuvillasest riidest tehtud hall eesriieRahvamaja valmimisel kinkis Sänna Maanaiste Selts  lavale villase eesriide. See oli värvilt keskmine punakaspruun riie, mille alaäärt kaunistas rahvuslik muster. Sellist eesriiet ei olnud kuskil teistel seltsidel, isegi mitte Võru “Kandlel”. Rahvamaja sai ka elektriva-rustuse, selle andis mölder  Julius Alksnis.- seltsi ja juhatuse liige.
Rahvamajal oli hoidja – või nagu öeldi koristaja. See pidas kõik ruumid korras. Küttis talvel ahjud ja pesi põrandad peale pidu. Tasuks selle eest oli tal tasuta korter rahvamajas ja pidude riietehoiu tulu sai ta endale.
Saali seinale paigutati Sänna rahvaraamatukogu Seltsi auliikmete Artur Adsoni ja Juhan Jaik´I portreed.
1934 Sänna rahvamajas tegutsesid Julius Viss´i segakauplus ja rätsep August Mõttus.
1935 Vabariigi valitsuse otsus Kooraste ja Sänna mõisate parkide tervishoiu kaitse alla võtmise kohta.
1935 Sänna viljapuuaed talu A1. Kinnistatud nr 4975 all 18.05.1935.Aedniku koht talu nr 1 valdaja Jakob Uibo 20.okt 1927.Klassitamise register 1927/28:

Maa valdaja Uibo Jakob  Julie, Klara, Luise, Elmar, Arno. (18.05.1935 kinnistatud juba laste nimele- teatis 17.08.1935)

Plaan nr 2. RKK otsus 14/21. 12. 1931 – 15,78 ha (parandatud, 24.01.1930 oli 15,896 ha).
1936 Tartu ringkonnakohtu tsiviilosakonna toimik Karl (Kirill) Leis´i päralt oleva Sänna mõisast eraldatud maakoha Pärli A-46, kinnistu nr 5157 avaliku müügi kohta (alust 22.09.- 11.11.1936).Nõue K. Leisilt Võru Ühispanga kasuks 775 kr (võttis võlgu- veksel 775+%).Kinnistu A-46 hind 1800 kr- sundmüük avalikul enampakkumisel.Kohtumäärus 11.11.1936. Toimetus ära lõpetada (võlg makstud.)
1937 Avati pidulikult vabadussõjas hukkunute mälestussammas Sänna rahvamaja ees siseminister K. Eenpalu poolt.
Sänna lahingu Vabadussõja ausammas mäletamaks Sänna vabasta-misel 1919 a aprillis langenuid avati 27. 07.1937.a. Rahvamaja ees.
Sänna Rahvaraamatukogu Seltsi eestvedamisel püstitati 1919 a Sänna lahingutes langenutele mälestussammas, mille valmistas kiviraidur S. Põvvat Põlvast ja mis läks maksma 1000 krooni. J. Liljebäck maeti ümber ausamba juurde. Mälestussamba pidulik avamine toimus 27.06.1937. Selle avas riigivanem Kaarel Eenpalu. Pühitses EELK Rõuge koguduse õpetaja Johannes Hiiemets. Kõne Sänna lahingust pidas reservlipnik E. Peebus.Sammas asus Sänna rahvamaja esisel platsil ja kujutas mitme-järgulisele soklile asetatud obeliski, mille ülemine ots oli kahelt poolt faasitud. Mälestussamba esiküljel oli Vabadusristi kontuur ja aastaarvud “1918-1920” ning 8 VS-s langenu nimed.Soklil oli tekst: “Mälestab tänulik Sänna 27.VI.1937.”
Vormsi rootslasest kehvik Joh Liljebek osutas surnunagi “teene” Sänna kultuuriloole. Projektikohaselt läinuks mõisamaja kapitaal-remon t ja lavaosa juurdeehitus maksma ca 2 milj senti. Hoolimata pidudest, loteriidest, toetustest jne oli rahadega raskusi. Sänna Vabadussõjas Langenute Mälestamise Komiteel oli aga kogutud suurem summa, mis otsustati ära kasutada. Nii maeti J. L. põrm rahvamaja juurde, sinna püstitati temale ja teistele Sännas langenu-tele mälestusmärk, mis läks maksma u 1000 kr. Seks otstarbeks saadi veel asutustelt ja võimudelt lisatoetusi, millest valdav osa kulutati rahvamaja remondiks.
1937 Tollest lagunenud , paremad osad laiali tassitud, vanast mõisa häärberist on saanud Võrumaa eeskujulikum rahvamaja viimase viie aasta kestel korraliku lava ja elektrivalgustusega ning kuulub riigi parimate sekka. Ehitusteks kulutatud poolest miljonist sendist, milline on suurte kokkuhoidude ja paljude töö ja vedude ning materjaliga toetanute tulemusena nii väikene – on väljastpoolt saadud toetusi tublisti alla 2000 kr.Mälestusmärk langenuile ja alles korraldamisel olev rahvamaja ümbrus ning mälestusmärgi plats kõnelevad sellest ….. .
1937 *Sänna rahvamajas August Mõttuse rätsepatöökoda.*Julius Viss´segakaupade kauplus. Sänna vaatekaartide ja Sänna albumite müük, kingitused, ehitustarbed.
1937 Sänna rahvamaja ümbrusest on kujunemas Sänna keskus., kus endisel ajal oldi sunnitud käima õige vaikselt hiilides ja roomates, kui seal valitses von ja parun, kelle härrastemajast on kujunenud rahvamaja ja mõisaaidast meierei.
1938 21.02.1938. Friedrich Maiste (Võru, Vabaduse 7) nõue K. Leisile 110 kr. Müügi toimik:04.03.1938. Palub Pärli A-46 müüki panna hinnaga 2500 kr.23.09.1938 maksis K. Leis nõudja kasuks 143 kr + täitekulu.

Müük jääb pidamata võla tasumise tõttu

3.10.1938 avalik müük Võrus 3 jsk kohtuniku saalis.

18.10.1938 kohtumäärus: asi lõpetada, krunt müügis.

Kinnisasjal lasuvad võlad:

1)       1410 kr- 7.12.1935, hüpoteek EV kasuks

2)       775 kr – 8.02.1936, K. Leisi veksel Adam Kann´ile.

3)       500 kr- 5.12.1936, E Maapanga üld laenu kindlustuseks

4)       650 kr- 12.06.1937 Asunikkude eh. laenu kindlustuseks
1939 Toimik Karl (Kirill) Leis´i päralt oleva Sänna mõisast eraldatud maakoha Pärli A-46, kinnistu nr 5157 avaliku müügi asjus (alust 02.01.- 10.03.1939).Nõue K. Leisilt Julius Vissi kasuks 50 krAvalik müük 28.02.1939. E Maapank teatab, et K. leisi laen on 2531,56 kr. Ostja saab võla ka.
1939 Sännas alustas tööd Tsooru-Kikkaoja piimaühistule allutatud koorejaam.
1939 30. juuli pühitsetakse Sänna  Rahvaraamatukogu Seltsi lipp.
1939/40 Külmal talvel hävis  mõisa keskusse viiv ca 1 km pikkune oskus-likult valitud liikidest lehtpuuallee.Tee ise oli sillutatud munakividega.
1940 SRRS likvideeriti. Sännasse jäi raamatukogu.Augustis suletakse kõik seltsid.
1940-41 Natsionaliseeriti Sänna Mäeveski.
1943 Andsid Saksa võimud Sänna Mäeveski A-36 J. Kaskale tagasi.
1943 Sänna rahvamajja paigutati mingi Pferde Transport Komando mehed. Nende haiged hobused asusid suures kivist laudas.
1944 Veebr-aug. Sännas paikneb Saksa sõjaväeosa. 12. aug Vene tankid jõuavad ootamatult Sännasse.
1945 Lammutati vabadussõdalaste mälestusmärk rahvamaja ees.
Vabadussõja ausammas lõhuti 1945 ja samba kive kasutati Võrus uue tekstiga punaarmeelaste kalmudel.
Ms purustati 1945 a sügisel koos ümbritseva aiaga. Samba osad viidi Võrru ja paigutati uue tekstiga II MS langenud N sõdurite kalmudele.
1946 demonteeritakse Vabadussõjas langenute mälestussammas.Nimed lihvitakse maha ja kivi paigaldatakse Võrru N sõjaväelaste ühishauale.