1900-1921

1905-07 O. Leegen kogus rahvaluulet ja pärimusi
1909 1909 aadressraamatus on mõisaomanikuks Karl Matthias Fuchs. Talle kuulus mõisa veejõul töötav jahu- ja saeveski turbiini veoga. Sajandi algul olnud Alaveski tahutud palkidest ja selle otsas vilja-peksuruum tellistest postidega ja laudadest seintega. Mõisa ajal olnud möldriks ikka Jaan Toomest, kes mobiliseeriti 1917 Punaarmeesse ja sealt ta enam tagasi ei tulnud. Siis jäänud ka veski seisma.
Sänna- rüütlimõis. Karjamõisad Redsila, Gross- und Klein- Habsila, Lausare, Paepoa.

Omanik Karl Matthias Fuchs,alates 1889, elab Tartus.

Valitsaeja Karl Sell, alates 1908, ühtlasi mõisapolitsei.

Tööstus: veejõul töötav jahu- ja saeveski, töötab turbiini veoga.

Tellisevabrik, lubja ja  tõrvaahjud mõisas. (Kalk- und Teerofen)

Kasvatused (Zuchten): mesila, hobusekasvatus, (Greu?)
1910 Põleb Mäe-Veski, taastatakse mõisa poolt uue moodsa sisse-seadega.
1911 1911 olnud Sänna Mäeveskis tulekahi, tuli alanud laudast ja levinud ka veskile. Kahjustused veskis eriti suured ei olnud.
1912 Mõisaomanik taastanud Mäeveski ja ühtlasi asendanud vesirattad veeturbiiniga. Veskihoonele pandud tsingitud plekist katus.
Peale 1910 Viimaseks mõisnikuks oli von zur Mühlen.Peale 1910 müüs von Fucks mõisa Saksamaal agronoomiks õppi-nud Võisiku mõisniku von zur Mühleni pojale. Von zur M olnud Fuchsist hoopis erinev mees, suhtunud talupoegadesse üleolevalt, tõstnud pidevalt renti, keelanud jahipidamise jne.
1915 Sänna mõisa pidaja von zur Mühlenile mõisteti hobuse varguse eest mobilisatsiooni ajal 200 rbl trahvi või 2 kuud aresti.
1916 Mineval suvel laskis Sänna mõisaomanik A von zur Mühlen soldati naise sea võlgade katteks üles kirjutada. Naine aga tappis sea ja kasutas söögiks. Veebruari kuus oli asi rahukohtus arutusel. Von zur Mühleni nõudmine kuulutati tühiseks.
1917 17.06.1917 asutati Sänna Rahvaraamatukogu Selts. Bolševikud võimul.
1918 Sakslased võimul. Piirkonna komandandiks pandi koos sakslastega naasnud Sänna pärishärra Artur von zur Mühlen. Võrdlemisi upsakas, Saksamaal põllumajandusliku hariduse saanud mees. Tema kohta öeldi: “See saks oskab liikuda ainult ratsa. Isegi sinna kus keisrid jala käivad.” Vanasse pargis olevasse orjaaegsesse maakividest lossi paigutati sakslaste komando.
1918 Jakob Org koos poja Harri ja tütre Elliga valmistab esimese lava ja suure tegemisega õnnestub Sänna m-omanikult A v.Z. Mühleniltluba saada mõisa küünis peo pidamiseks. (Seal kus praegu asub J. Alksnise veski.) See toimus juuli lõpul.

Jakob Org, tuntud ehitusmeister mõisates ja taludes, Elmo Ploomi tädimees.
1919 Einar Lundborg, rootslane E Vabadussõjas: Nüüd sõitsime soomus-masinaga alla mööda pikka, järsku ja sikk-sakiliselt kulgevat teed, millesse kevadveed olid uuristanud sügavad vaod. Meist paremal pool asetses Sänna mõis, kus ma hiljem nii mõndagi läbi elasin. Mõisa park oli metsastunud, sest mõisaomanik polnud enam aastaid elanud seal ega olnud ka kedagi hoolitsemas pargi eest. Mõisa ehitised olid küll terved, kuid kahjuks mitte sisustus, see oli rüüstatud ja puruks pekstud. … Lisaks tavalistele sõjajälgedele – mustus, rämps, õled, riideräbalad, milledest paljud olid verised, ja väljaheited kõikjal – olid kõik mööblid purustatud. Tugitoolidelt, diivanitelt, sohvadelt jne oli nahkpolster ära lõigatud ja topised mööda põrandat laiali paisatud. Hinnalised mahagonist kapid sisse-raamitud peeglitega, stiilne tammest tumeda poleeringuga söögitoa mööbel – kõik oli paisatud ühte hunnikusse. Marmorkaminad ja fajansist kahhelahjud olid muudetud prahihunnikuiks. Kallid tapeedid olid seintelt maha kisutud, portselanserviisid, kristallklaasid, veini- ja viinakarahvinid ja igasugused keraamikatooted olid pisi-kildudeks purustatud ja keset põrandat ühteainsasse suurde hunni-kusse visatud. Ülemiselt korruselt leidsin kõikjalt purustatud madratseid, purukskistud patju, sulgi ja madratsitakku, purustatud rokokoomööblit, valget magamistoa- ja kasepuumööblit ja raamatukoguruumis purustatud riiuleid ja puruksrebitud hinnalises köites väärtuslikke teoseid.Leidus ka mõni üksik terveksjäänud ese – mõni tool, laud ja üht-teist lihtsamat tühja-tähja ja – milline ime! –üks pianiino oli ka terveks jäetud, siis kaks spiraalvedrudest madratsit, üks inglise-

tüübiline raudvoodi ja üks pragunenud ööpott.

Mõisa majapidamise eest hoolitses valitseja. Tema ja ka teised mõisalised olid palju kannatanud punaste viimatisel Sännas viibi-misel. Enamik mõisa kariloomi rekvireeriti tasu maksmata ja tapeti lihaloomadena, kartulid võeti ära viimase mugulani ja mõis tehtud lagedaks loomatoidust. Ühest laudast leidsime suurel hulgal püssi-padruneid, mis otsustasime kaasa võtta.

Umbes pool km Sänna mõisast lõuna pool kulges tee vasakule ja vesiveski juurest üle Pärlijõe, mille olime ületanud enne Sännasse jõudmist. …. Veski sild näis küll olevat kahtlust äratavas seisundis, kuid otsustasime siiski üritada ülesõitu. Silla poolmädanenud talad nagisesid ja kiikusid üle sõites ja sillalauad murdusid pilbasteks, kuid üle me saime. Kuid enne edasisõitu ehitasime sillale uue laudkatte veski juurest leitud plankudest. See oli küll kitsas, kuid küllalt tugev ja me sõitsime edasi.   Mölder oli punaste poolt mõrvatud, kuid möldri lesk elas edasi suures ja toredas kivimajas
Varustus laaditi Sännas maha …. Kui äkki nägime kampa sõdureid lähenevat, kandes pianiinot – sama, mille olime leidnud oma esimesel luuresõidul. Mõisas oli elanud varemalt keegi “saksa parun”, kuid sellel oli õnnestunud põgeneda MS puhkemisel või enne seda Saksamaale… Kõik mis kunagi kuulus parunitele, võidi nüüd võtta ja omandada, nagu aga keegi soovis. … Otsiti pianist ja lauldi klaveri saatel Eesti hümni. .. Pärast seda … tõsteti muusika-riist veoautole ja klaverimuusika saatel läks sõit Võrru. Jaamas laaditi klaver maha ja meie sõitsime koju.
Minu poiste poolt eriti hinnatud harrastuseks kujunes meie sage-dasel Sännas viibimisel kalapüük. Õieti oli see röövpüük ja seisnes granaadi abil kalade surmamises või uimastamises. Sel viisil toodi jõest välja kilode viisi forelle, millele järgnes ühine söömapidu.
1919 *Aprillis-mais vabadussõja lahingud Sänna mail.*24.04.1919 lahing Sänna mõisa juures. Johannes Luiga sai Sännas kuuli pähe, sõtta minnes oli ta 14 aastane

*01.05.1919. E. Parel: “Purukspekstud mõisahooned. Toad täis lõhutud sööginõusid ja mööblit. Saali põrand ujub roojas. Liikuma peab mööda põrandale asetatud telliskivisid. Siin on viibinud barbarid, asiaadid… . Terveks ja puutumatuks on jäänud ainult klaver. Selle säästis musikaalne komissar, et kahvatuil kevadöil lohutada oma kurba ja haiget venehinge…. . Rahvas Sännas on naljakas, südamlik …. Heatahtlikult näidatakse kätte mõisniku forelli kasvatamise kohad. Need teeme käsigranaatidega puhtaks.”
Võitlused Sänna ümbruses toimusid 1919. a. märtsist maini. Lahin-gutes Sänna pärast langes 8 meest, neist viis 24.04. soomusrongi nr 3 koosseisus. Üks neist 24.04. langenutest Johan Liljenbäck Vormsi saarelt oli maetud Kangu küla Nurme talu maadel.
1919 EV 1919 a maareformiga jagati mõisa maad asundustaludeks, esimeses jrk Vabadussõjast osavõtnutele. Nemad said maa tasuta, teised pidid selle 50 a jooksul välja ostma.
1919 Võrumaa riigimaade ülema teade Põllutööministrile:Rõuge kihelkonda kuuluvad:

a)      Sänna (12.04.1919, valitseja J. Udras)

b)      Rõuge 19.06.1919, b), c)- valitseja kohta pole

c)      Rõuge kirikumõis, hoolekande alla11.04.1919

d)     Wiitina

e)      Zooru

f)       Kõrgepalu

g)      Vana-Nursi, hoolekande alla 13.04.1919

h)      Vastse-Nursi, hoolekande alla 13.04.19, valitseja J. udras

i)        Juba

Koos karjamõisatega

Alates 19 aprillist 1919 on Jaan Udras Sänna, Uue-Nursi, Rõuge, Rõuge kirikumõisa ühes karjamõisatega valitseja. Saab palka 700 rbl ja tal on mõisas prii korter, kütus ja valgus, sõidud raudteel. Kõik metsad on riigistatud koos mõisatega.
1919 Sänna viimasel omanikul Arved Leo p Zur-Mühlenil lasusid mõisal 25.10.1919 järgmised võlad:1. 9.11.1810. Liivimaa mõisate krediidiseltsi kasuks pantkirja võla jääk 9550 rbl ilma %-ta.

2. 4.04.1867. Constance Reutz´I (sünd Liphardt) kasuks 3 obligat-siooni (a 5000 rbl)- 15 000 rbl 5% aastas.

3. 21.08.1867. Gustav Vietinghoffi kasuks 5% obl 6000 rbl.

4. 9.03.1870. Liivimaa mõisate krediidiseltsi kasuks pantvõlakirja jääk 10 200 rbl ilma %-ta.

5. 10.03.1870. Sama kasuks 16 600 rbl ilma %-ta.

6. 1870– 3000 rbl Gustav Vietinghoffi kasuks 2 obligatsiooni, 5%.

7. 1878– 29 890 rbl Gustav Vietinghoffi kasuks 2 obl, 5%.

8. 1878– 10 000 rbl Gustav Vietinghoffi kasuks 2 obl, 6%.

9. 1883–  6000 rbl Oskar Samson-H kasuks 2 obligatsiooni, 5%.

10. 1883–  6000 rbl Oskar Samson-H kasuks 2 obligatsiooni, 5%.

11. 1883–  4000 rbl pr Kämtzi kasuks 2 obligatsiooni, 6%.

12. 1911– 83110 rbl Karl Fuks´i kasuks, 5% aastas.

13. 1911– 30 000 rbl Liivimaa aadlite seltsile, 4,5% aastas.

14. 1913– 15 000 rbl Arnold Tiidebel´i kasuks, 5% aastas.

15. 1913– 10 000 rbl Arnold Tiidebel´i kasuks, 5% aastas.

16. 1914– 5 000 rbl Voldemar Friedrich Roth´i obl, 5% aastas.

17. 1914– 5 000 rbl Voldemar Friedrich Roth´i obl, 5% aastas.

18. 1914– 5 000 rbl Voldemar Friedrich Roth´i obl, 5% aastas.

19. 1914– 5 000 rbl Voldemar Friedrich Roth´i obl, 5% aastas.

15.06.1925 pole loetletud võlgadest ühtegi kustutatud.
1919 Rentis Alaveski riigilt Vastse-Roosa veskist tulnud Jaan Rätsep. Tema ajal tegeldi laastulöömisega ja vilja masindamisega, jahvata-mist praktiliselt polnud. Rätsep veskis ei elanud, ta elas mõisas. Tal oli maksuraskusi ja renti nõutud sunniviisil.
1919 27.12.1919. Sänna Rahvaraamatukogu Seltsi põhikiri. Alla kirjutanud Alex. Pihlapuu, P. Jänes, A. Neumann, P. Schmeimann.
1920 Võru mk Riigivara Sänna ülevõtmise toimetuse akt nr 1.23.06.1920Sänna mõisa hoonete nimekiri. (1 jalg = 0,3048 m)

  1. Vilja ait ja vilja kuivus, kivi, korras. 106x38x14 jalga. (32,3×11,6×4,3 m)
  2. Puhas tsementmollidega karjalaut, kivi, korras. 154x32x11 jalga
  3. Karjalaut, sõnnikulaut, kivi, korras. 154x32x11 jalga
  4. Puhta lauda küljes kolme seinaga söödakamber, kivi, korras.28x25x11
  5. Tööhobuste tall 3 elu-korteriga – vana ehitus kivist. 144x41x13 jalga
  6. Sõiduhobuste tallid kahe kutsari toa, söödakambri ja tõllahoonega. Kivi, laastukatus mädanenud.139x56x11 jalga.
  7. Tööliste elumaja. Savi – vana ehitis. 51x35x8 jalga
  8. Tööliste maja puutöö-tuba. Kivi- vana ehitis. 44x21x8 jalga.
  9. Kahe seinaga laut tööliste majade vahel. Kivi-vana ehitis. 77x18x8 jalga.
  10. Meierei ja sepikoda. Kivi-vana ehitis. 101x25x11 jalga.
  11. Töölistemaja “Savikõrts”. Kivi-vana ehitis. 58x30x13 jalga.
  12. Kärneri maja. Puu-keskmine. 42x17x9 jalga.
  13. Herrastemaja kaks otsa. Puu. a´ 78x28x22 jalga.
  14. Herrastemaja keskkoht. Puu. 91x49x13 jalga.

13-14. Katus ära mädanenud, ahjud ära lõhutud, puudub 129 aknaruutu, 26 lukku ja 2 ust. Vana ehitis.

  1. Herrastemaja otsas kolme seinaga köök . Kivi –katus ära mädanenud. 21x21x10 jalga.
  2. Herrastemaja õunaaias /villa/. 86x35x12 jalga
  3. Villa küljes kolme seinaga ehitis 31x28x20 jalga. Kivi. Ära lõhutud, puuduvad kõik aknad, ahjud lõhutud, elamiseks kõlbmatu.
  4. Mäe rehe, rist ehitus. Kivi, katus mädanenud. 119x38x13 jalga.
  5. Ala rehe, rist ehitus. Puu, korras. 119x38x13 jalga.
  6. Mesipuumaja. Puu, vana ehitis.19x14x8 jalga.
  7. Saun. Puu, vana ehitis. 23x17x9 jalga.
  8. Sealaut. Puu, vana ehitis. 35x17x9 jalga.
  9. Jääkeller. Kivi, katus ära mädanenud. 35x28x9 (sügavus) jalga.
  10. Puukuur. Puu-korras. 42x21x9 jalga.
  11. Linnumaja. Puu-mäda. 14x10x7 jalga.
  12. Kutsari sealaut. Puu-lagunenud. 8x6x7 jalga.
  13. Soe küün. Laud-korras. 24x14x11 jalga.
  14. Küün tõllahoone otsas. Sega-lagunenud. 118x28x8 jalga.
  15. Põllutööriistade kuur, kahe seinaga. Laud-vana. Lagunenud. 105x25x11 j.
  16. Veoriistade varjualune. ? otsas. Puukatus- korras. 80x21x9 jalga.
  17. Põllutööriistade küün varjualuse otsas. Laudadest- korras. 21x21x9 jalga
  18. Viljapeksu- ja laua-lõikuse küün. Puu,vana, osati mädanenud ja lagu-nenud.192x35x16 jalga.
  19. Laualõikuse küljes kolme seinaga veski. Puu-keskm. 28x24x16 jalga.
  20. Laut töölistemaja “Savikõrtsi”juures. Sega- vana lagunenud. 63x33x9 jalga.
1920 Sänna mõisas avatakse uus postijaam.
1920nd Eelmise mõisahoone varemed lammutati ja müüdi eh. materjaliksKodanliku maareformiga müüdi vana kiviehitus (end härrastemaja) lammutamiseks. Selle ostis ära ja lõhkus maha minu (E. Ploom) tädimees Jakob Org, realiseerides sealt saadud ehitusmaterjalid asunikele. Mõned lossialused keldrid on seni säilinud (1981), samasse on ehitatud nüüdisajal Võru Metsamajandi Rõuge metskonna hoone.
1920/21 Sänna mõisa likvideerimise dokumendid. Likvidatsioon 1920/21:Sänna riigimõisalt tagasi saadud rendilepingu alusel:

  1. Vesiveski sisseseade          6. Kivide tõstmise kruvi 1
  2. Veeturbiin 1                        7.Vilja kast 1
  3. Veskikivid 2 p                     8.Pehme matt palkpõhjaga 1
  4. Püüli silinder 1                    9. Turbiini võtmed 2
  5. Tangu veskikivid 1p           10 Mutriga võti 1
1920/1921 Jakob Kanger Sänna riigimõisa valitseja 22.06.1920-20.01. 21, ühtlasi ka riigiametnik, kuid eritingimuste alusel:

  1. valitseja Sänna ja karjamõisates
  2. karjavalitseja Sännas
  3. aida, metsa, lauavabriku ja viljapeksu juhataja
  4. kirjutaja mõisa asjus.

Selle eest saab rahapalka kuus 800 marka, korter, küte, valgustus prii, vilja saab ka, mõisa kulul peetakse 1 lehm, 3 lammast ja 1 hobune tööks ehk prii sõit mõisa hobusega

 
1921/22 Sänna mõisa likvideerimise dokumendid. Likvidatsioon 1921/22:Sänna riigimõisalt tagasi saadud rendilepingu alusel:

12. veeturbiin

13. Veski sisseseade 1p kividega

14-16. Saekaater, kahed palgitangid, palgivagun

17. Katuselaastu masin kahe kreissaega

18. Laua kantimise masin vahesae ja kahe puuriga.

19. Turba masin

20-22. Sae hamba stants, viilimise pukk, smergelkäi

23-25. Mitmesugused väikesed asjad.

26. Sindli saed 4 tk.

27. Kaatri saed 4 tk

28. Kreissaed

Osaline üleandmine:

189. Meierei inventar: piimakarrad, puust veetõrs, veekatel jne

194-197. Savi jahvatamise masin, savikivi lõikamise masin, kärud, savitorude tegemise masin.
1920 Toimik Sänna mõisa likvideerimise kohta 1920-24.Sänna mõisa inventari üleandmise akt nr 2. 23.06.1920:

Ettevõtete inventari de nimekirjad.

Laualõikusveski

Vesiveski

Meierei

Savikivitööstus.

Alla kirjutanud: Võrumaa riigimaade ülema asemik R.Kõlu;

Rõuge ringkonna valitseja J. Udras;

Rõuge valla mõisamaade kontrollkomisjoni esitaja: H. Ploom;

Sänna mõisa inventari omanik Arved von zur Müllen, kelle volinik on Moritz von zur Mühlen (Tallinn Jaani tn 9, 20.06.1920 Salla mõis üle Rakke);

Hindamise akti nr 2 alusel on elus ja eluta inventari väärtus 325738 marka, lisaakti nr 3 alusel juurde 3580 marka
1921 Toimik likvideeritava Sänna mõisa kohta 1921-1928.06.07 1921 annab endise Sänna riigimõisa valitseja J.Mägi Rõuge ringkonna valitsejale Jaan Uibole üle likvideerimisest jäänud vara.

Vedruvankri ostis Rudolf Kõlu 20.09.1924 2500 marga eest võlgu;

Tellisetehase juurest varastati 258 kivi (29.04.1922), asi läks kohtusse, süüdlast ei leitud. Asi lõpetati.

Sänna masinatarvitajate Ühisus ostis rehepeksumasina, viljasorteerija “Thrymhp”, piimakannu, Arnold Tammemägi, Aug Peterson ja Samuel Jurask heinaniidumasina “Deering” (11.01.22) jne. Kõik kohustusid vara 3 a jooksul mitte edasi müüma, kohalt lahkudes uuele rentnikule jätma.