1800-1900

1801 Sänna mõis – adramaade arvult Kõrgepaluga võrdne (4 15/16 adramaad) Laosaare karjamõisaga. 1794 a-ni kuulus Kõrgepalu selle juurde. Põllumaa on võrdlemisi hää, heinamaad saagirikkad, karjamaad ja metsa küllaldaselt. Mõisa juures on küllalt suur aed, mille loomulik seisund on meeldiv, ja üks suur kivist kasvuhoone. Talupojad kuuluvad haritumate hulka. Jutlustajale maksab mõis aastas samapalju kui Kõrgepalu (3 kuldrubla, 5 1/3 vakka rukist, 5 1/3 vakka otra, 5 1/3 vakka kaeru, 16 kana, 50 /Griesten/ heinu ja 60 (?) linu.) 
1803 Esimene Sänna mõisa hoonete loend:

  1. Puidust vanem härrastemaja;
  2. Kaks vanemast ehitusjärgust puidust elumaja mõisateenijatele;
  3. Vanem puidust käsiait;
  4. Puidust lahtise kuuri või katusealuse uusehitis tööriistadele;
  5. Kivist läbinisti võlvitud ait viinavilja jaoks;
  6. Heas korras kivist elumaja, mõisa külalistemaja (Herberge);
  7. Kivist loomalaut koos söödahoidlaga;
  8. Uus sepikoda, mille juures kaks elamiskõlblikku kambrit;
  9. Heas seisus kivist viinaköök, mille kõrval kivist õllepruulimiskoda ja pesuköök (hiljem ehitati ühe endise talli varemetele ka teine viinaköök).
  10. Kaks avarat vilja jahvatamise veskit, mille kõrval puidust rehealune õlgede hoidmiseks.
  11. Vanad puittarad karjamaa ümber;
  12. Vanema eh järgu  maj hooned: massiivsed hobutall ja tõllakuur;
  13. Vana talli kõrval uuem puidust hobutall;
  14. Uus kivist pesuköök;
  15. Kivist vesiveski majandushoonete kõrval;
  16. Pihkva poole maanteel vanem kivist kõrtsihoone
  17. Uuema hoonena kivist linnase kuivati.

Eraldi on välja toodud Sänna mõisa tellisepõletusahi, mis tootis lisaks oma tarbele aastas veel 8000 tellist ja 2000 katusekivi.
1810nd a Võeti mõisas suuremaid laene.
1820 Sänna mõisa teoorjade rahutused võtsid sellise ulatuse, et mõisasse tuli paigutada sõjavägi.
1820 Riia-Valga-Pihkva postimaantee suunatakse Sännast Haanja asemel Võrru ja sealt Vastseliina.
1821 G. M. v. B. müüs Sänna mõisa suurtükiväejunkrule parun Ludvig Gotthard B-le.
Peale parun L. G. v. B surma läks mõis tagasi erusillakohtunik Gotthard Magnus v. B-le.
Muinasjutt räägib Pärlijõe kaldal asunud Sänna härrastemajast, milline tuntud veel praegugi (1933) tondilossi nime all. Kuri mõisnik olla olnud saatanaga mestis. Juba tema haiguse ajal kummitanud hoones, peale surma omandanud loss veel õudsema ilme. Keegi ei julgenud lossis enam elada, see jäetudki tühjaks ning ehita-tud teisele poole pärlijõge uus elamu, mis tänini seisab tontideta.Nüüd on see tondiloss varemetes, osalt põlenud telliskivid laiali veetud, kuid salapärane kumin varemete ümber annab mõista, et seal on seni leidmata võlvistikke. Paljud varanduseotsijad on seal käinud, kuid kurja “musta härra” peidetud kulda pole leitud.

Eelmine maakividest ja tellistest kindlust meenutav mõisahäärber asus teisel pool Pärlijõge pargi serval praeguse Rõuge metskonna kohal.

Sänna mõisa esimene häärber asus maakivist ja tellistest ehitatud justkui linnusena mõisa puiestiku serval. Seal teiste iidsete lehtpuu-de ja kuuskede kõrval võimutsesid tammed.
Sänna mõisal oli kolm kõrtsi: Suurkõrts, Savikõrts ja Riitsilla kõrts. Viimane lagunes ära ja üles teda enam ei ehitatud. Suurkõrts lõhuti kolhoosi ajal ära, aga Savikõrts on veel nüüdki alles ja kasutusel elamuna.Suurkõrts lammutati 1950 nd a.
1834 10.08.1834 põles maha Sänna postijaama puidust peahoone
1835 Toimus Sänna mõisa pantimine 30 000 hõberbl eest Otto Ludvig von Freymann´ile
1836 Valmib Sänna postijaama maakividest peahoone.
1837 1837 sai mõis Otto Ludvig von Freymann´i omanduseks.O. L v. F. sai mõisa täieõiguslikuks valdajaks.
1838 Müüs O.L. v. F mõisa 35 000 hõberbl eest eru-maamarssal ja pärusaadlikule Carl von Liphardtile.
1838 sai Carl Gothard von Liphart (1778-1853) 35 000 hõberubla eest Rõuge khk asunud Sänna mõisa ( 7 7/20 adramaad, 1816 335 hinge) pandiomanikuks ning järgmisel aastal pärisomanikuks.
1839 1839 kuni 1855 kuulus mõis C von Liphardtile
1839 C. G. Rückeri kaardil on Sänna-Mäeveski kohal näidatud veski nimega “Karraski”. Veski ehitamise aeg ei ole teada. Ta on ehitatud Sänna mõisaveskina väga ammu, paarsada a tagasi. Sänna mõisal oli 2 veskit. Esimene oli mõisa ligidal ja allpool. Ülemist veskit hakati kutsuma Mäeveskiks ja mõnedes dokumentides on ta nimetatud ka Sänna Suurveskiks. Veskihoone ise on väga vana, siin on olnud varem katoliku kirik või klooster, mis kuulunud Vastseliina linnusele. On teada et Vastseliina linnuse pärlipüüdjad elasid selles majas. Veski müürid kuni 1,5 m paksud.
1839 Ehitusaeg 1839 on omistatud Rõuge metskonna endisele maakivi-seintega majale Pärlijõe kaldal.
1849 1849 oli mõisa suurus vakuraamatute järgi 7 adramaad.Hiljem liideti veel Kurvitsalt, Sikalaanest ja vungilt igast 2 talu.
1850 u Sänna Alaveski möldriks olnud Andres Toomest, kes vaatamata veskis vigastatud seljale elanud üle 90 a vanaks. Möldriks olnud siis tema poeg Jaan.
1855 1855 jättis C von Liphardt oma testamendis  35 000 hõberubla vääringulises pärandiosas Sänna mõisa erumajor Ernst von Reutzi tütrele Constancele.
1856 1847 a koostatud testamendi kohaselt jagati C.G. v Lipharti  rikkalik pärand 1856 pärijate vahel sõlmitud lepinguga. Üks tütardest – Constance abielus von Reutz sai lisaks 150 000 bankorublale Sänna mõisa ja veel sularahas 4000 hõberubla. (C.G von Liphartil oli 16 last, kellest täisikka jõudis 5 poega ja 9 tütart.)
1856 vahetas omanikke (Liphardt´id, Reutz´id)
1866 1866 kuulus valdus Vietinghoffidele1866 sai mõisa parun Carl Vietinghoff´i pärisomanduseks.

C von Reutz  müüs 1866 mõisa 105 750 hõberubla eest sillakohtu adjunktile parun Carl von Vietinghoffile pärusomanduseks.
C.V lubas kasutusele võtta vikati, enne seda lõigati vili sirbiga.
1867/68 Sänna mõisa- ja talumaade plaan. Rütelkonna maamõõtja  C. Beckmann.
1870nd a Võeti mõisas suuremaid laene.
1872 Sänna mõis müüb esimesed talud päriseks.
Palju kõneainet tekitas 19 saj lõpul mõisniku ühe üliõpilasest poja enesetapp. Mängus olnud segased armulood, viinavõlad ja sellest isaga tekkinud arusaamatused. Seni kui Võrust arsti oodati, kõndi-nud enesetapja  üle mõisa aia ja pargi kõlava räuskamisega –avatud akendega saalis ringi, verd aga tilkunud peast taskurätikusse. Noor-mees suri. Nii häärber kui park muutusid mõisarahva ja talupoegade silmis paigaks, kus tegutsesid kummitused. Nii hakatigi uut puidust härrastemaja ehitama üle Pärlijõe Võrust tuleva maantee ristile
1875 Valmis rohkete nikerdustega ehitud puust mõisamaja. Siis oli mõisnikuks Karl von             Vietinghoff.19 saj lõpust pärineb 1-korr 2-korr tiibadega häärber, mille kujun-duses on kasutatud rikkalikult nn puitehituspitsi.

1875 valmis uus koolimaja ja mõisa häärber.

1875 valmib praeguseni säilinud koolimaja.
Uus häärber ehitati jälle mõisasüdamesse, esimesest majast u 100 m kaugemale, peaaegu jõe kaldale, kus ta püsib tänapäevani (1939), olles muutunud rahvamajaks. Kui uus maja valmis sai, jäi vana häärber pooltühjaks. Ja keegi sääl sees ei elanud, peale mõne mõisainimese veel hilisel Eesti valitsuse ajal. Maja muutus elamiskõlbmatuks aastate jooksul, vihm ja tuul mädandasid selle. Eesti valitsuse ajal müüdi häärber kellelegi Jakob Org´ile ja tema lammutas selle. Kõneldakse, et vundamendi alt leiti veel pabereid maja ehitamise päevilt ning raha, kuid ei tea, kas see on õige ja ku-hu need paberid jäid. Praegu (1939) on vaid ahervare järele jäänud sellest kuulsast ja paljuräägitud häärberist. Veel praegugi valitseb ebausk nende varemete suhtes. Häärberi ehitamise aastat ei teata.
1887 Alaveski rentnikuks tuli Grossmann, kes olevat veskisse ka turbiini muretsenud. Ta olevat olnud ärimees ja küpsetanud leiba müügiks.
1889 1889 a alates kuulus valdus FuchsideleVon Fuchsi kohta ütleb A.Adson oma raamatus “Kadunud maailm” Toronto 1954 üldiselt häid sõnu.: saanud talupoegadega suht hästi läbi, lubanud neil jahti pidada ja ise julgenud 1905 a mässu ajal paigale jääda. 1917 a vangistasid punased ta oma Elva kodus ja lasksid maha.

1902 a aadressiraamatust selgub, et 1889 a-st oli Sänna mõisa-omanikuks Karl Matthias Fuchs. Talle kuulus mõisa veejõul töötav jahu- ja saeveski turbiini veoga.
1890 Maamõõtja A. Jacoby  koostas 1867-68 aasta C. Beckmanni mõisa- ja talumaade plaani alusel uue Sänna mõisa plaani.
1890 nd a II p 1890nd II p ühendati Sänna vald Rõuge vallaga.Valla liitmisel Rõugega sai endisest vallamajast (rahvasuus kohtu-maja) vaestemaja, eksisteerima jäi esialgu vaid magasiait, mis nõu-kogude päevil ümber ehitati elamuks. Kuid paljude ametimeeste kõrval jäi Sänna mõisasse arst, loomatohter ja apteek. Peale looma-tohtri viidi teised asjamehed ajapikku üle khk tsentrisse Rõugesse.
1890 Seoses laenu taotlemisega koostati hoonete loetelu ja üldhinnang:

  1. Puust mõisahoone, millel laudadest ja sindlist katus ning üldiselt heas seisukorras
  2. Kivist valitsejamaja heas seisukorras
  3. 3 kivist teenijatemaja laudkatusega ja heas seisukorras
  4. Kivist ait
  5. 2 loomalauta nii kivist kui puidust ehitatud sindelkatusega
  6. 2 kivist hobusetalli koos vankrikuuriga, heas seisukorras
  7. 2 kivist rehehoonet
  8. puidust ja kivist sindelkatusega veski rehepeksumasinaga
  9. puidust ja kivist loomasööda hoidla.
1899 Mõisaaedniku pojana sündis Sännas Juhan Jaik (1899-1948), tulevane tuntud kirjanik.