1342 – 1800

1342 Enne Liivi sõda oli Sännas Vastseliina linnusele kuuluv küla. Orduajal oli Vastseliinale alluv küla. Keskajal oli Sänna Tartu piiskopkonda kuuluva Vastseliina lossi külake, mainitud sellisena 1342 a. Liivimaa mõisate ajaloo kirjutaja H. von Hagemeisteri andmeil oli Sänna Tartu piiskoppide valitsemise ajal Vastseliina lossile alluv küla.
1586 Peale 1586 rajasid mõisa Stanislaus ja Peter Nonhard. Andis Stefan Bathory Sänna iseseisva mõisana  Stanislaus ja Peter Nonhard´idele laenuks. Poola võimu ajal andis ungarlasest kuningas Stephan Bathory (1533-1586) muistse Sänna küla laenuks poola aadlikele ehk panidele, vendadele S ja P Norhardile, kes eestlaste põlistele maadele Pärlijõe kaldale algselt Vungi talundi, pärastise Sänna mõisa rajasid.
Algul olnud mõisa asukoha valimisega mure – ei osatud härrastemaja kuhugi ehitada. Kuid sellest saadi üle ja leiti sobiv asukoht Pärlijõe ilusamasse kohta u 100 m jõe kaldast. See oli savist 1-kordne ehitis.
Varsti läksid Nonhard´ide mõisad Heinrich von Gilsen´ile.Varsti läks Sänna mõis läänina üle Heinrich von Gilsenile, millise transakti kinnitas Poola asehaldur Chodkevitsz. H v G kasutuses, kellelt ta ka kui “ristiisalt” nime – Sennen sai, püsis mõis kuni Poola valitsuse lõpuni (1625) ligi 40 a.
1625 Rootsi võimude poolt läbi viidud revisjonikirjades 1625 on Sänna mõisal kolm küla: Korgepall /Kõrgepalu/, Pillilogo, Schenna /Sänna/. Talupoegi oli 17, asustatud maad 9 adramaad, tühimaad 9 am, mõisamaad 4 am. Mõisamaa piir on 1 miil pikk ja 1 miil lai. Mainitakse pärleid, mida on palju Venemaale müüdud. Mõisal on üks jahvatuskoht ja kõrts. Külad on vaenlase poolt rüüstatud
1625-1837 1625-1837 kuulus valdus Budbergidele.1625 andis Rootsi kuningas Gustav Adolf (1593-1632) mõisa Wilhelm von Bönninghausen´ile (nimetatud Budberg´iks). Nende käes oli mõis 1837 a-ni.Boenninghausenite üks liin, kellest hiljem said von Budbergid, olid põlised Westfaali aadlikud. Juba 1570nd a saabusid nad Kuramaale, kus nende esiisa Gotthard v. B oli Kuramaa hertsogi Gotthard Kettleri ülemtallmeistriks. Siit edasi hargnes suguvõsa Liivimaale ja Eestimaale. 1693 saadi vabahärra tiitel, 1856 ja 1862 omandati Venemaa seaduste alusel parunitiitli.Lisaks Sänna mõisale kuulusid esim omanikule Gotthard Wilhelm v B-le (1605-1682) veel Tsooru m ja Treiden, Inzeen, Golgowsky Läti Liivimaa osas. Eestimaa sama suguvõsa esindas tema vend Leon-hard Gustav, kelle poeg vabahärra Jacob  Johann v B pani aluse mõjuvõimsale perekonnaliinile Vene impeeriumi riigiteenistuses.
1638 Sänna mõisa (Senna Hof) esmamainimine Liivimaa maarevisjonis.
1638 Liivimaa maarevisjonis Sänna mõisa maade hulgas Kõrgepalut pole. Revisjoni järgi kuulus Sänna mõis enne ja pärast moskoviitide aegu alati Vastseliina kubjaskonda (Kubbiaschafft) ja Sänna vakkusesse (Wagga). Riia teel asub kõrts, on olemas ka väike veskikoht. Mainitakse ka ühte nimeta karjamõisa. Kirjas on talupoegade nimed, päritolu, talude suurus, loomade arv.
1682 G. W. v. Budbergist jäi Sänna mõis vanimale pojale , Rootsi riigi alamale ja majorile Magnus Wilhelm v. Budbergile.
M. W. v. B jättis oma valdused vanimale pojale, rootsi armee kaptenile Gotthard Wilhelm v. B-le ja põlvkond edasi sai pärijaks Gotthard Magnus v. B, kes oli preisi armee leitnant.
G. M. v. B. vahetas Sänna mõisa Valga mõisa vastu, mis kuulus tema isa onule, sillakohtunik Leonhard Georg von Budbergile.
1684 1684 oli Sänna mõisas talu-, kõrtsi- ja veskikohtade arv 44, milledest eesti kogudusele kuulus 42. Talud olid inimesterohked.
1701 Augustis Põhjasõja lahingud Sänna mail.
1731 Rajati Riia-Valga-Vastseliina –Pihkva posti- ja transiitmaantee. Liivimaa rüütelkond ehitas Haanja ja Sänna postijaamad, mille peahoned olid väheldased 1x puidust ehitised.Kangstis valmib Sänna postijaama puidust peahoone.
1735 Sännas avatakse mõisakool.
1764 Sänna postijaamas ööbib keisrinna Katariina II
1780 L. G. v. B jagas mõisa ära oma laste major Georg Wilhelmi, major Leonhard Gustavi, Gotthard Manguse, leitnant Otto Leberecti, Reinhold Wilhelmi, Anna Louise ja kaksikõdede Helene Magda-leene ning Charlotte Henriette vahel.
1784 Sänna mõisa teoorjade streik.
1793 30.05. Sänna mõisast eraldati Kõrgepalu (Hohenheide) mõis, peale seda18 saj lõpul tekkis haldusüksusena Sänna vald. (u 1795)Kõrgepalust moodustati iseseisev rüütlimõis ja selle omanikuks sai Reinhold Wilhelm v. B. Tsooru mõis kuulus nüüdsest major Leonhard Gustav v. B-le. Ja Sänna mõisa uueks omanikuks sai Gotthard Mangus v B, kelle pärusvalduse ajal mõisas palju ehitati.
29.03.1841 pandi mulda Joosu mõisas (in Waimel Neuhof) surnud ja Põlva jutlustaja poolt maetud endine Sänna omanik, kohtunik Gotthard von Budberg Rõuge surnuaiale Saksa surnukabeli ette.
Mõisakeskus ehitati lõplikult valmis Budberg-Bönninghausenite ajal 18 s lõpul, 19 s algul. Tänaseni on säilinud mitmeid tähelepanu väärivaid majandushooneid 19 s algusest.
Vana härrastemaja oli 1x saviehitis, mis ei olnud sobiv härrastele ja järgmine härrastemaja tehti juba moodsam, kaugemale mõisa-südamest, teisele poole Pärlijõe mäeveerule. See asukoht on maa-aluste varakambrite, piinakambrite, keldrite ja salakäikude legendide tekkimise aluseks.
1798 Mellini Liivimaa kaardil on tähistatud Sänna Alaveski. (1839 a Rückeri kaardil see puudub.) Teatakse veel kõnelda, et veski olevat ehitatud puidust hoonena käsikivi-veski asemele.